Raamatuseeria kunstiline pool baseerub mitmel asjal - retrofuturism ja ajalugu. Olustikku luues olen vaadanud eelkõige Rooma Impeeriumi, Suur-Saksa Riigi ja Nõukogude Liidu suunas. Mitmedki disainielemendid ja toimimiskarakteristikud jäljendavad just neid kolme ajaloolist suurriiki, näiteks harjased ohvitseride kiivritel, sõjaväeparaadid ja ladina keel. Minu arvates lähevad kõik totalitaarrežiimid ühte nägu, olles ekspansiivsed, rõhudes sõjaväelisele musklile ning langedes lõpuks iseendas paisuva korruptsiooni kaasabil.
Ka 1950.-1980. aastate disainipool mängib olulist rolli, näiteks hõljukite kirjeldamisel. Tänapäeval dikteerib NCAP (ja selle derivaadid olenevalt maailmajaost) autode põhilised kujustusjooned, sidudes disaineritel nii käed kui ka jalad. Kuna hõljukid võimaldavad tohutult suuremaid kiirusi kui meile tuntud sõiduautod ning kokkupõrkel ei mängiks turvaelemendid enam erilist rolli, siis luban fantaasial vabalt lennata.
Üldiselt püüan edasi anda orgaanilist ja loomulikku olustikku, mille on loonud loodus- ja füüsikaseadused. Seetõttu "rikuvad" kosmoselaevu ja hiljem ka hõljukeid ninakoonused, mis töötavad sahana kõiksuguste kiirelt lendavate tolmuosakeste vastu. Ninakoonuse kaitsva kihi alla saab aga igasuguseid vigureid arendada, jättes tuuletakistuse mõtteist välja.
Asjad kuluvad, mistõttu ei saa kõik vidinad täiuslikult läikida, nagu oleks neilt just kileümbris eemaldatud. Alati leidub kriime-kraapse, mõni detail on asendatud sarnase, kuid samaväärsega, värvkattes esineb parandusi jne. Isiklikult arvan, et armastatud-vihatud Star Wars on selles vallas kõige paremini hakkama saanud, mistõttu see kuulus seeria on mulle teejuhiks.
Kuna rikkust pole võimalik võrdselt ümber jagada, leidub nii jõukaid kui ka lootusetult puruvaeseid piirkondi, ka ühe riigi ja linna piires. Ka ei ole inimestel ühist arusaama nii majandussüsteemide, eluviiside kui ka valitsusvormide suhtes, tekitades ise kultuurilisi eripärasid. Nii huvid kui ka olud sunnivad inimesi endale unikaalseid elukutseid valima - leidub transportijaid, seiklejaid, sõdalasi, kelme, pearahakütte, piraate, farmereid, usklikke, kaevureid, ehitajaid tärkavates kolooniates jne.
Kui vaadata raamatuseeria kronoloogilist kulgemist, siis kõik algab õndsa kuningriigi kollapsiga. See kuningriik esindas omaenda õndsusesse ja passiivsusesse toppama jäänud kultuuri, mis lõpuks hallitama läks. See sünnitas revolutsionäärid, kes kõik olemasoleva lõhki käristasid, pannes aluse Impeeriumi ajastule. Impeerium kehastab eelpool mainitud erinevate impeeriumite segu, läbides sealjuures ka ise erinevaid faase. Rahvale pühendatud riik hakkas õige pea muteeruma, omandades paranoilise jälgimisühiskonna tunnused. Lõpuks puhkeb välisilmaga sõda ning kultuurile lisandub sõjapropaganda. Sõja venimisel püütakse eluolu parandada ning seal siseneb optimistlik 1950. aastate USA "American dream" vaim, mis keskendub sõja distantseerimisele.
Nii tekib sarnane olukord Korea ja Vietnami sõdadele - ameeriklased elasid rikkas ja turvalises tagalas, mõttetu sõda kusagil pärapõrgus lõõmamas, pidev sõduriks kutsumise oht kuklas hingamas ning mitmetel liikusid seepärast isegi rahumõtted. Eelnev oli põhimõtteliselt Impeeriumi kodanike olude kirjeldus, kuid see "hipiliikumine" sai varsti reformidega karmi hoobi, peegeldades Nõukogude lukus elu tegelikkust. Kestev sõda kurnas riigi reserve ning algas sarnane stagnatsioon nagu me seda NSVL lõpuperioodist tunneme. Lõpuks hävitas perestroika nii Nõukogude Liidu kui ka Impeeriumi.
Impeeriumi lagunemisega algas hoopis uuelaadne periood, kuna kõiki korrale kutsuv keskvõim fraktsioneerus mitmete nõrgematega. Piraatide aeg peegeldab ajas tagasi liikumist - koos tehnika ja teaduse allakäiguga taaselustuvad orjandus, hiline keskaeg, feodalism ja lõpuks ka kolonialism. Viimase teke langeb kokku kosmoselaevadel rakendatud uute tehnikalahendustega, mis võimaldavad kaugemale reisimist. Algab niinimetatud "võidujooks Aafrikale" nagu teame seda 19. sajandist, mil Euroopa suurvõimud asusid seda õnnetut kontinenti enne konkurente omale haarama.
Siis saabub aga valgustusajastu koos põhiprobleemiga, milleni jõudmiseks kulus kolm raamatut...
Ka 1950.-1980. aastate disainipool mängib olulist rolli, näiteks hõljukite kirjeldamisel. Tänapäeval dikteerib NCAP (ja selle derivaadid olenevalt maailmajaost) autode põhilised kujustusjooned, sidudes disaineritel nii käed kui ka jalad. Kuna hõljukid võimaldavad tohutult suuremaid kiirusi kui meile tuntud sõiduautod ning kokkupõrkel ei mängiks turvaelemendid enam erilist rolli, siis luban fantaasial vabalt lennata.
Üldiselt püüan edasi anda orgaanilist ja loomulikku olustikku, mille on loonud loodus- ja füüsikaseadused. Seetõttu "rikuvad" kosmoselaevu ja hiljem ka hõljukeid ninakoonused, mis töötavad sahana kõiksuguste kiirelt lendavate tolmuosakeste vastu. Ninakoonuse kaitsva kihi alla saab aga igasuguseid vigureid arendada, jättes tuuletakistuse mõtteist välja.
Asjad kuluvad, mistõttu ei saa kõik vidinad täiuslikult läikida, nagu oleks neilt just kileümbris eemaldatud. Alati leidub kriime-kraapse, mõni detail on asendatud sarnase, kuid samaväärsega, värvkattes esineb parandusi jne. Isiklikult arvan, et armastatud-vihatud Star Wars on selles vallas kõige paremini hakkama saanud, mistõttu see kuulus seeria on mulle teejuhiks.
Kuna rikkust pole võimalik võrdselt ümber jagada, leidub nii jõukaid kui ka lootusetult puruvaeseid piirkondi, ka ühe riigi ja linna piires. Ka ei ole inimestel ühist arusaama nii majandussüsteemide, eluviiside kui ka valitsusvormide suhtes, tekitades ise kultuurilisi eripärasid. Nii huvid kui ka olud sunnivad inimesi endale unikaalseid elukutseid valima - leidub transportijaid, seiklejaid, sõdalasi, kelme, pearahakütte, piraate, farmereid, usklikke, kaevureid, ehitajaid tärkavates kolooniates jne.
Kui vaadata raamatuseeria kronoloogilist kulgemist, siis kõik algab õndsa kuningriigi kollapsiga. See kuningriik esindas omaenda õndsusesse ja passiivsusesse toppama jäänud kultuuri, mis lõpuks hallitama läks. See sünnitas revolutsionäärid, kes kõik olemasoleva lõhki käristasid, pannes aluse Impeeriumi ajastule. Impeerium kehastab eelpool mainitud erinevate impeeriumite segu, läbides sealjuures ka ise erinevaid faase. Rahvale pühendatud riik hakkas õige pea muteeruma, omandades paranoilise jälgimisühiskonna tunnused. Lõpuks puhkeb välisilmaga sõda ning kultuurile lisandub sõjapropaganda. Sõja venimisel püütakse eluolu parandada ning seal siseneb optimistlik 1950. aastate USA "American dream" vaim, mis keskendub sõja distantseerimisele.
Nii tekib sarnane olukord Korea ja Vietnami sõdadele - ameeriklased elasid rikkas ja turvalises tagalas, mõttetu sõda kusagil pärapõrgus lõõmamas, pidev sõduriks kutsumise oht kuklas hingamas ning mitmetel liikusid seepärast isegi rahumõtted. Eelnev oli põhimõtteliselt Impeeriumi kodanike olude kirjeldus, kuid see "hipiliikumine" sai varsti reformidega karmi hoobi, peegeldades Nõukogude lukus elu tegelikkust. Kestev sõda kurnas riigi reserve ning algas sarnane stagnatsioon nagu me seda NSVL lõpuperioodist tunneme. Lõpuks hävitas perestroika nii Nõukogude Liidu kui ka Impeeriumi.
Impeeriumi lagunemisega algas hoopis uuelaadne periood, kuna kõiki korrale kutsuv keskvõim fraktsioneerus mitmete nõrgematega. Piraatide aeg peegeldab ajas tagasi liikumist - koos tehnika ja teaduse allakäiguga taaselustuvad orjandus, hiline keskaeg, feodalism ja lõpuks ka kolonialism. Viimase teke langeb kokku kosmoselaevadel rakendatud uute tehnikalahendustega, mis võimaldavad kaugemale reisimist. Algab niinimetatud "võidujooks Aafrikale" nagu teame seda 19. sajandist, mil Euroopa suurvõimud asusid seda õnnetut kontinenti enne konkurente omale haarama.
Siis saabub aga valgustusajastu koos põhiprobleemiga, milleni jõudmiseks kulus kolm raamatut...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar