I osa proloog

Kell helises ja lapsed sisenesid klassi, sest algas ajalootund. Kui õpetaja end valmis oli seadnud ning lapsed tasa jäid, hakkas ta rääkima:

„Tere hommikust! Aeg siis jälle ajalooga tegeleda! Igatahes tunni lõpus korjan ma töövihikud ära, nii et parem olgu kõik harjutused lõpetatud! Nagu te teate, on ülejärgmisel tunnil kontrolltöö kogu Antiikajastu peale! Seetõttu täna võtame veel ka Impeeriumi aja läbi, sest sellest pole me veel sõnagi rääkinud, kuigi see on üks väga tähtis osa. Järgmisel tunnil saame kogu materjali üle korrata. Niisiis, avage õpikud leheküljelt 34...“

Lapsed vedasid pisikestel kaasaskantavatel ekraanidel sõrmedega järge, kuni õiged leheküljed ette tulid. Õpetaja kuvas klassi keskele kolmemõõtmelisi kujutisi, mis kujutasid elu, milline võis see välja näha umbes tuhat aastat tagasi.

„Nagu arvata võite, on need pildid tänapäeval lavastatud, sest vaevalt et 1200 aastat tagasi kaameratega suurepäraseid kolmemõõtmelisi ülesvõtteid tehti.“

Klass pugistas lühidalt naerda. Õpetajagi naeratas ja jätkas:

„Tollal oli lihtsalt tänasest erinev tehnoloogia ning selleaegseid salvestusi on säilinud vaid käputäis, needki aegade jooksul tugevalt retušeerituna.

Niisiis, täna arutame kronoloogilises järjestuses mitut perioodi. EHA tähendab ajaarvamises „enne Hanattari algust“, samas PHA tähendab „peale Hanattari algust“. Hanattari algus on sellenimelise ajastu esimene aasta ning sellest ongi tulnud meie ajaarvamise määratlus. Praegu elame seega 1145 aastat peale seda teatud aastat. Loetlen siis need ajastud ja nende aastad:

umbes 1200 kuni 1 aastat EHA – I Dengheni periood;

1 kuni 23 PHA – Hanattari aeg;

23 kuni 121 PHA – Oglenehi ajastu

121-122 PHA – Deluviuse aasta ja viimaks

122 PHA kuni 300 PHA – Piraatide Aeg

300 PHA kuni tänapäevani on siis II Dengheni periood. Kolmik- ja kaksikkonflikt jäävad järgmise kontrolltöö materjaliks.“

Õpetaja otsis pilte ja jätkas lõpuks:

„Nii, kõigepealt I Dengheni periood. See oli aeg, mil inimesed olid õnnelikud ja elasid sõna otseses mõttes paradiisiaias. Keegi ei piiranud vabadust, polnud keerukat kaasaegset bürokraatiat, mõnel pool valitses isegi primitiivne naturaalmajandus hõljukite kõrval. Elati mõnuga lihtsat elu, keegi isegi ei osanud mingit konflikti loota ega eeldada, sest pikka aega valitses tasakaal. Seetõttu oli sõjavägi pigem formaalsus, mis täitis eesmärki lihtsalt eksisteerida ja ilus olla, aga päris kriisi korral poleks sellest erilist kasu olnud. Sõdurid olid sõbralikud lillelapsed, kes lahingut kunagi ei näinudki. Ühesõnaga – oli tore ja naiivne rahuaeg.

Inimesi valitses kuningas, aga oma võimu sai ta veidi teistsugusel põhimõttel kui tänased valitsejad. Kuningas oli nimelt selline valitseja, kes oli „jumala“ poolt määratud ja olevat tema asemik maises ilmas. Uskudest me eelmisel tunnil juba rääkisime, nii et ma ei hakka praegu seda teemat lähemalt käsitlema. Niisiis, kuningas... Nagu teate, kui ta suri või võimust loobus, sai tema asemel kohe troonile ta enda poeg.“

Klassi tagaotsast kostus siiralt imestav pomin.

„Edasi. See ilus elu oli küll tore, aga mingil ajal läks asi kuidagi tasakaalust välja. I Dengheni perioodi viimase kuninga ajal leidsid aset tohutud muutused, mis kogu asustatud tähesüsteemide kogukonda vapustasid. Kuningas Edwal XXVII oli suhteliselt laisk ja hoolimatu valitseja ning selle asemel, et majandusel silma peal hoida, tegeles tema kunaariate küttimisega. Noh, on üks väljasurnud linnulaadne elukas see kunaaria. Igatahes riigiasjad teda ei huvitanud ning ta lasi riigil omasoodu võssa kasvada. Olukord mõjus küllaltki jaburalt, kuna keegi ei saanud tema enda nõusolekuta teda troonil asendada. Otsustav sõna ikka kuningal, nagu tavatseti sel ajal öelda.

Ja läkski tal kõik rappa. Algas uskumatu aeg – tekkis ennenägematu revolutsioon. See on nähtus, kui inimmassid jõuavad mingile ühisele arusaamisele, et vanaviisi enam jätkata pole võimalik. Ja kuningas tõugatigi võimult, tema asemel sai valitsejaks regulaarselt uuesti valitav riigipea, kes saab troonil olla limiteeritud aja. Noh, umbes nagu meie valitsemissüsteem, ainult et tollane süsteem kippus ikkagi juba eos korrumpeeruma ning ei täitnud enam oma eesmärki nagu algul plaanitud.

Nii, nüüd jutustan teile Fyn Hanattari mälestusi, mis sellest ajast veel säilinud on. Jah, tegu on sellesama kuulsa vastuolulise inimesega, kelle otsuste tagajärgi me siiani tunneme. Tollal oli ta veel noor ja täitsa oma kehas; keegi ei aimanudki, mida ta õige pea korraldab. Aastaarvuks on kirjutisel märgitud 2 a EHA, eks see lisati sinna hiljem ilmselt arhiveerimise tarbeks. Khm-khm! Lugu algab nii...“